Istud öösel ärkvel ja unistad,
Vaid mälestusena säilinud aru.
Rahutuna unelmaid mööda uitad,
Südamesse jäänud ainult maru.
Millal oli viimati siin toas rahu?
Pole kindel seegi, kas üldse oli.
Oled leidnud taas armu uue tahu:
Südamel on aegruumi üle voli.
Viskled ja väänled ning lõpuks tõused.
Kell näitab kolm ja und toas ei leidu.
Jäänud vaid mälestused, veidi rasked
Loodad veel näha kaotatud neidu.
Tõmbad mantli üll ja suundud välja,
Kaasa pakid kustumatu nälja.
0 comments:
Post a Comment