Tavaline õhtu

Nii nii

Stoikud ootavad mind

Ammu juba tegelikult

Aga kuna nad on tsillid

Siis ma eriti ei põe

Uhhuu

Materjal. Palju materjali

9 lehekülge

19 lehekülge

29 lehekülge

Aga mis see on?

Kellelgi on minult kohe nüüd midagi vaja?

Just praegu ilmnes,

Et juhtub midagi hirmsat

Kui ma kohe ei reageeri?

Oioi

Tegelikult ju pole nii

Sääsk on elevandiks digimuutunud

Aga ega see mind ei päästa,

Sest kui keegi näeb elevanti,

Siis ma võin kuitahes

fotorealistliku sääse maalida

Ikka küsitakse

“Aga mis me selle elevandiga teeme?”

Ohjah

Kustutan tulekahju sel paadil

Mille tüürimeheks olen sattunud

Ja mille meeskonna olen ise koostanud

Mis siis, et enamik tulekoldeid

On meeskond ise tekitanud

Nad on siiski minu inimesed

Ja see on siiski minu laev.

Oeh

Mõnikord mõtlen küll

Et äkki oleks üksinda lihtsam.

Saaksin omaette nokitseda

Ja ainuke,

Kes minust sõltub

Olen mina

Või äkki hüppaks üle parda?

Küll nad siis varsti õpiks

minutagi hakkama saama.

Oma tulekahjud ise ära kustutama

Või neid üldse mitte alustamagi

Sest eks ma ise ju olin see

Kes end tüürimeheks sättis

Ja ei saa keegi muu mind sellelt kohalt vabastada

Kui mina ise.

Hmm

Äkki on nüüd see koht

Kus ma peaksin enda nõrkust nägema

ja tunnistama oma inimlikkust

Ja lõpuks ometi leidma julguse

Tuge otsida

Huh

Proovin siis.

Kutsub.

Kutsub.

Kutsub.

Katkeb.

Mida see nukker morsekood mulle üritas öelda?

Armas Uku, Sa ei tohi teistele toetuda?

Uku, proovi ikka ise?

Uku!

Aga nagu ikka, selgub tõde tagantjärele

Ma tean seda,

Aga ikka ootan selgust siin ja praegu.

Oleksin pidanud aimama,

Et ühe väikse õhtuse vestluse asemel

Oli mulle määratud terve hommik täis Sind.

Pidin ainult meelde tuletama,

Kui hea meel mul on

Et Sa oled

Ja tänuliku südamega

Sinust hetkeks lahti laskma

Ja juba ongi hommik

Ja juba Sa oledki siin.

Tahaks needa oma mõistust

Mis üritab kogu selles paradoksaalsuses leida korda

Ja luua valemeid

Ja mudeleid

Ja süsteeme

Aga õnneks ma ei suuda

Sest tänulikkus ei suuda sajatada

Sest südamel pole määratud manitseda

Ohhoo

Nüüd läks küll pikalt.

Ikka mõnikord peab kaugel ära käima

Et jõuda tagasi endasse

Ja näha lihtsaid tõdesid

Ning kogeda lihtsaid rõõmusid.

Kõik on ju tegelikult väga hästi.

Näe,

Lund sajab.