Mitu tõde

Ma võiksin Sulle öelda,
et Sa oled paks,
sest kui vale nurga alt vaadata,
siis Sa oledki.
Ma võiksin Sulle öelda,
et Sa oled kole,
sest kui minult valel hetkel küsida,
siis nii ma arvangi.
Ma näen Sind.
Su vigu,
Su hirme,
Su pinget,
Su inimlikkust.
Ja Sa usaldad mind.
Ja Sa usuksid mind.
Ma võiksin hävitada
Su enesehinnangu,
teha maatasa
Su unistused,
rebida tükkideks
iga viimasegi lootuskiire,
sest ma suudan seda.
Aga ma ei tee seda.
Mitte kunagi.
Sest valusam kõigest,
mida ma sellega
Sulle ütleksin,
on see,
mida ma sellega
endale ütleksin.
Paks,
kole,
lootusetu,
need on teravad
ja võivad lõigata sügavale,
aga mitte kunagi nii sügavale, kui
halb
ja kuri.
Ilu on naha paksune.
Kurjus läheb südameni.